Mis on maakollektor?
Maa- ehk pinnasekollektori puhul kasutatakse suve jooksul maapinna ülemistesse kihtidesse akumuleerunud päikeseenergiat. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse horisontaalse plasttorustiku abil, mis paigaldatakse umbes 1 m sügavusele, kuid mitte sügavamale kui 1,3 m. Paralleelsete kollektoritorude vahe peab olema vähemalt 1–1,2 m. Tasub teada, et 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m horisontaalset maakollektorit ja vähemalt 3,6 m² maapinda; torustik paigaldatakse umbes ühe meetri sügavusele ja umbes ühemeetriste vahedega.
Maakollektori suletud kontuuris ringleb vesi-glükoolilahus ehk külmakandja. Torustikus ringlevale külmakandjale üle kandunud maasoojust kasutatakse soojuspumba abil nii hoone kütmiseks kui ka sooja tarbevee tootmiseks. Soovi korral on süsteemi abil ühtlasi võimalik hoonet jahutada.
Torustik paigaldatakse tavapärast kaevetehnikat kasutades umbes ühe meetri sügavusele. Kui torud on paigaldatud, taastatakse aia välisilme, süsteem ise on peidetud maa sisse. Maakollektori paigaldamine on parem suuremate kruntide puhul.
Suurim maasoojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral. Selle abil on kõige ebasobivam ammutada soojusenergiat kuivast ja liivasest pinnasest.